Minu maailmas on sellised pätsid rännumehed, nagu soomlased neid kutsuvad, eesti keeles on nad vist niisama kuklid. Igastahes, nende leivakeste retsepti leitsin siit ja mul on ülihea meel, et ma neid teha viitsisin, sest ma ei kujuta oma elu enam nendeta ette. Ka meie leivakorvikesest kaovad nad imeväel ja, kui maja leivalõhna täis, siis käiakse nurumas, et kas võib juba süüa. Juba viimased kolm nädalat teen selle leivaga kooli ühte ja sama kalaburgerit kaasa. Ja ikka ja jälle saan riielda, et ma tulen oma imehästi lõhnavate võileibadega, samal ajal kui teised meie imelist koolitoitu söövad.
Kui tervislikkusest rääkida, siis nad on täpselt sama kasulikud, kui üks tavaline juuretisega tehtud leib, kuigi neid on hulka lihtsam teha ja minu meelest maitsevad paremini ka.
Kui tervislikkusest rääkida, siis nad on täpselt sama kasulikud, kui üks tavaline juuretisega tehtud leib, kuigi neid on hulka lihtsam teha ja minu meelest maitsevad paremini ka.
Kui aus olla siis mina lugesin korra selle retsepti läbi, aga otsustasin, et ma ei viitsi midagi mõõtma ega kaaluma hakata nii, et panin kõike silmajärgi. Siiamaani pole untsu läinud, võin ainult mainida, et paksema tainaga tulevad mõnusamad kuklid, mida saab ilusti keskelt pooleks lõigata. Selle operatsiooni soovitan ettevõtta alles siis kui leivad jahtunud on, sest muidu on nad hirmus nätsked.
Kuna päevalilleseemned said eelmise leivateoga otsa ja mul ei olnud poes meeles neid osta, siis seekord panin kanepiseemneid. See pruun mögin on maltoos ehk linnasesiirup, mida kasutan suhkru asemel.
Veel lisan, et pool supilusikatäis soola kulub tainas kindlasti ära, sest muidu jäävad rännumehed veidi magedad. Nii palju olen seda pannud umbes samasse tainakogusesse, mis mahub keskmisse leivavormi. Ja ühte veel: küpsetusaegadega on nende kuklite puhul asi segane, sest nagu Katastroofilises keskonnas mainitud, on pool tundi liiga vähe. Mulle hakkab tunduma, et 220 kaadi juures on 50-60 minutit neile piisavalt, aga eks see sõltub ahjust.
No comments:
Post a Comment